Lauri Pihlak esitas suhtluskeskkonnas Facebook üleskutse liituda sügisese SEBi maratoniga, tähendab siis osa võtta! Väga üllatav avaldus ja eriti julge kutse, et õu, tule jookse 42 kilomeetrit. Ma ikka arvasin, et ega ta tõsiselt ei mõtle seda, et ta sõbrad peaksid osa võtma sellest...
Hea nali, kui ma peaks osa võtma, mina kes ma olen spordivaenlane. Aga Lauri väiles nii osavalt, et panigi mulle pähe hullu (tegelt ikka väga hullu, lausa überhullu, ma ütleks) mõtte maratonist osa võtta. Samal õhtul koostasin juba jooksuplaani ning esimene jooks on siis täna.
Ma olen siis seega enam-vähem valmis alustama. Olen natukene väsinud, aga pole hullu. Ma olen valmis selleks, et see jooksutrenniaeg saab olema raske. Et end iga kord kokku võtta ja distantsi suurendada. Põhimõte on selline, et ühtegi trenni ei tohi ära jätta ja esimesel nädalal võib joosta nii palju, kui jaksan, aga järgmistel nädalatel peab normi ära täitma.
Esialgne plaan on alustada 3 kilomeetrist sel nädalal ja trenn on siis 3 päeva nädalas. Distantsi arvestan umbkaudu. Ühtlasi püüan vähehaaval hakata kiirust suurendama. Usun väga, et see kõik mu tervisele halvasti ei mõju.
Nii et sõbrad, kui näete, et hakkan imelikuks minema näost (nagu kahvatuks jne), siis aidake mul asi ikka pooleli jätta. Aga muidu ikka innustage takka, kui vähegi viitsite, siis mul on ka häbi pooleli jätta, kui ikka aeg-ajalt küsitakse, et kuidas jooks edeneb jne.
Aga ma siis hakkan vaikselt sättima, riideid vahetama, sooja tegema. Tossud võtsin juba paar päeva tagasi välja. Plaan on joosta siis mereni ja tagasi ja kui jaksan, siis väike ring ka mere ääres...
Et soovige mulle edu! :)
No comments:
Post a Comment